Maksu- ja Tolliameti ametnikud ilmuvad etteteatamata maksukohustuslase tegevuskohta ning annavad seal viibivale töötajale X üle korralduse koheseks vaatluse teostamiseks. Ühtegi juhatuse liiget kohapeal pole. Kas nii võib?
Maksukorralduse seaduse § 72 lg 3 lubab iseenesest viia vaatlust läbi ka üllatusvisiidina ja etteteatamata. Kuid kas seda võib teha ka ilma juhatuse liikme kohaloluta, andes korralduse üle kohapeal viibivale töötajale?
Nimetatud küsimus on ringkonnakohtu praktikas leidnud mõned korrad käsitlemist.
Ühes asjas märkis ringkonnakohus, et Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-100-10 tehtud otsuses (p 18) selgitanud, et MKS § 54 lg 6 ei sea kättetoimetamise eelduseks juriidilise isiku registrijärgsel aadressil viibival isikul dokumentide vastuvõtmise volituse olemasolu. Seega tuleb lugeda kaebaja tegevuskohas viibinud kaebaja töötajale korralduse üleandmine kaebajale korralduse üleandmiseks, so kaebaja teavitamiseks vaatlusest. Samuti on kohapeal teavitatud kaebaja juhatuse liiget telefoni teel vaatluse läbiviimisest.
Ringkonnakohus selgitab selles asjas edasi, et olukorras, kus juhatuse liige kohapeal ei viibi ning tegemist on edasilükkamatu menetlustoiminguga, on põhjendatud eeldada konkreetse menetlustoimingu raames esindusõiguse olemasolu tegevuskohas viibivatel töötajatel, keda on alust pidada majandustegevuse läbiviimist kohapeal korraldavateks isikuteks. Sellisteks isikuteks saab pidada tegevjuhti ja raamatupidajat. Kuna vaatluse läbiviimise kohtades olid need isikud kohal, saab asuda seisukohale, et kaebaja esindaja viibis vaatluse juures. Asja lahendamisel ei ole oluline, kas ülejäänud töötajaid saab pidada kaebaja esindajateks. MKS § 72 ei nõua, et vaatluse juures peab viibima äriühingu juhatuse liige. Käesoleval juhul oli tegemist menetlustoiming selle eesmärki arvestades edasilükkamatu.
Ühes teises asjas tulid ametnikud etteteatamata vaatlust tegema korterisse, mida kasutati nii äriühingu tegevuskohana kui ka juhatuse liikme elukohana. Ajal, mil ametnikud saabusid, oli kohapeal vaid juhatuse liikme abikaasa, kellele anti korraldus üle. Asjaoludest nähtuvalt oli abikaasal olnud äriühinguga teatud ajal siiski ka töösuhe või muu lepinguline suhe.
Korralduse üleandmise seaduslikkust analüüsides leidis ringkonnakohus, et kuna abikaasal oli OÜ-ga töösuhe või muu lepinguline suhe, ta elas vaatluse objektiks olevas hoones, mille osasid ruume kasutati OÜ äritegevuse otstarbeks, ning ta võttis enne ametnike majja sisse lubamist ühendust OÜ juhatuse liikmega, võis maksuhaldur lugeda teda vaatluse läbiviimise osas maksukohustuslase esindajaks ja anda talle üle vaatluse korralduse. Maksukohustuslase juhatuse liige sai abikaasa kõne kaudu vaatlusest teadlikuks, mistõttu ei ole oluline, et maksuhalduri ametnikud juhatuse liiget ise ei teavitanud. Kuna abikaasa oli pärast kõnet nõus ametnikele maja näitama, oli ametnikel põhjust eeldada, et juhatuse liige ei vaidle vaatluse läbiviimisele vastu ning abikaasal, keda MTA ametnikud pidasid TSD järgi OÜ töötajaks, on volitus äriühingut korralduse vastuvõtmisel ja vaatluse läbiviimisel esindada.
Aga mida teha, kui kohapeal olevatel töötajatel ei ole tegelikult esindusõigust? Milliseid toiminguid võib maksuhaldur vaatluse raames teha? Kas eeltoodud näites oleks maksuhaldur elukohta võinud üldse siseneda? Tule kuula 12.11.2020 veebiseminari: KUI MAKSUHALDUR HAKKAB KONTROLLIMA?
